Vahetevahel lööb sasipäine naine trummi Selle plaadi avalooga oli asi ikka päris keeruline. Ühel kevadisel päeval (ikka juba paar kevadet tagasi) tuli Irena koju kotitäie raamatutega. Ju ta oli väsinud sellest, et ma kogu aeg kurtsin kuidas viise tuleb nagu varukast aga sõnu näe, ei leia. Kotitäis raamatuid ei olnud seega "Seiklusjutte maalt ja merelt" vaid kõikvõimalikud Eesti luule antoloogiad ja Sõnarined ja mis kõik veel. Sekka paar kohalikku poeeti ka. Sirvisime neid siis koos (kena õhtuveetmise moodus muuseas) ja leidsime ikka päris mitu vaimustavat teksti. Ja see Uku Masingu oma jäi kohe kuidagi eriliselt silma, "kõnetas" meid mõlemaid kohe ja sügavalt. Ja siis hakkas pihta - pidin oma sõnu koheselt sööma - et viise tuleb ludinal. Sellele tekstile ei tulnud. Loomulikult oli osa sellest ka suurel aukartusel vanameistri ees, sest Masingut pole keegi eriti viisistada võtnud, Jaak Johanson on seda teinud omal ajal ja Siiri Sisask ka.. Ühesõnaga suured kingad, ...
Aga oli ka kõrge mägi. See on üks neist kitarrismidest (tobedavõitu, aga tore sõna), mida ikka mängin kui nailonkeeltega pill kätte satub. No kasvõi näiteks pillipoes;). Päevi näinud Samick sattus mu kätte tänu kolleeg Teet Vellingule, kelle koduseinal see kuidagi kurvalt rippus. Nüüd teeb see täitsa tavaline Korea masstoodang minu peenemate meistripillide seltsis oma tänuväärset tööd. Marek Taltsilt Vellingute perre jõudnud kitarri kael oli murdunud ja üsna korralikult kokku liimitud. Pingutid olid ka õhtal, aga vahetasin (ise!, tavaliselt palun ikka meistri abi) värskete vastu. Minusugune kitarrihariduseta iseõppija asjaarmastaja ei tee instrumendi mustast minevikust numbrit, kui pill hetkel häälestub ja kõlab. Mälu järgi pakun, et sel plaadil olen teda sihtotstarbeliselt kasutanud vähemalt viies erinevas loos. Aga nüüd lugu ise... Kunagi sai see viis Andres Noormetsalt sõnad, pealkirja ka. Aga laulnud olen teda harva, rohkem ikka lihtsalt mänginud. Instrumentaa...
Plaati presenteerides võiks bänd ju koosneda muusikutest, kes salvestusel osalesid. Sellega seoses on murekohti vähemalt kaks: Mees nagu orkester 1. Olen salvestanud enamus instrumentaal- ja vokaalpartiisid ise ja ei saa laval korraga kolme pilli mängida ega kolmehäälselt laulda. Või äkki just peaks? 2. Muusikud, kes salvestusel osalesid, on väga nõutud ja hõivatud. Sestap on pea võimatu leida esinemispaikade kalendris kuupäevi, mis sobiks korraga ka kõikidele muusikutele. Kompromissina toimuvad esitluskontserdid ilma trummarita. Samas oleks hea rütmi hoida ja selleks tuleb appi albumi avaloos kitarri mänginud JÄÄÄÄR-e perkussioonist ja multiinstrumentalist Teet Velling . Ju ta mõnes loos kitarri ka kätte võtab, seda enam, et teeme mõne minu lauldud Jääääre loo ka. Alati rõõmsameelne ja hakkamist täis Argo Toomel on alati kohal. Tema on mänginud sisse ka enamus bassi- ja kontrabassipartiisid kõikidel minu plaatidel. S...
Kommentaarid
Postita kommentaar