IMPOSSIBLE BOTTLE


 Minu kolmas sooloalbum "Impossible Bottle" ilmus 2025 ja sai vahelduseks instrumentaalne ning digitaalne.  Tõsi - kaanepilt on tore ja näeks suurel vinüüliümbrisel päris uhke välja ;)  

Nimi sai valitud inglisekeelne, sest eesti keeles ei ole ma suutnud päris vastet leida. Kui teie teate, siis kirjutage kommentaaridesse. Pudelisse on erinevaid objekte aetud juba sajandeid, lisan ingliskeelse Wikipedia artikli, mis sellest põhjalikumalt räägib. Maakeelde panduna tähendab see kokkuvõtlikult "Impossible bottle on selline pudel, mis sisaldab eset, mis on liiga suur, et pudeli sisse mahtuda." Ja mulle meeldib mõelda, et minu looming ja pillimänguoskus on samuti suuremad, kui pealtnäha paistab :)

Tegelikult soovisin oma kirevale pillipargile ja ka oma mänguoskusele rohkem rakendust anda ja kasutasin albumil tõesti üle kümne erineva keelpilli (või peaks ütlema näppepill, nagu nad seal Viljandis;). Kuigi teen siin kummardusi Oidile ("Lõke preerias"), Ojakäärule ("Uus paat") ja Kõrverile ("Kerjuse laul"), on omalooming valdav. Ah jaa - Uno Naissoo ja Red Simpsoni "koostöös" valminud "Pistoda laul" ka: https://www.youtube.com/watch?v=emut12H0PT0 :) Plaadil leidis oma aukoha minu esimene banjolugu ("Banjovision"), esimene pedal steeli ja klaveri duo ("Kahekesi kolme peale") koos Antti Kammistega (suur-suur aitäh!), aga ka weissenborni ja bodhrani duo ("To Dublin") - aitäh Eesti parimale bodhranimängijale Irenale! 

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

KUNINGAL ON SASIPÄINE NAINE

Kujutis
  Vahetevahel lööb sasipäine naine trummi Selle plaadi avalooga oli asi ikka päris keeruline. Ühel kevadisel päeval (ikka juba paar kevadet tagasi) tuli Irena koju kotitäie raamatutega. Ju ta oli väsinud sellest, et ma kogu aeg kurtsin kuidas viise tuleb nagu varukast aga sõnu näe, ei leia. Kotitäis raamatuid ei olnud seega "Seiklusjutte maalt ja merelt" vaid kõikvõimalikud Eesti luule antoloogiad ja Sõnarined ja mis kõik veel. Sekka paar kohalikku poeeti ka.  Sirvisime neid siis koos (kena õhtuveetmise moodus muuseas) ja leidsime ikka päris mitu vaimustavat teksti. Ja see Uku Masingu oma jäi kohe kuidagi eriliselt silma, "kõnetas" meid mõlemaid kohe ja sügavalt. Ja siis hakkas pihta - pidin oma sõnu koheselt sööma - et viise tuleb ludinal. Sellele tekstile ei tulnud. Loomulikult oli osa sellest ka suurel aukartusel vanameistri ees, sest Masingut pole keegi eriti viisistada võtnud, Jaak Johanson on seda teinud omal ajal ja Siiri Sisask ka.. Ühesõnaga suured kingad, ...
Read more »

VÄSINUD KUID ÕNNELIK

Kujutis
Aga oli ka kõrge mägi.   See on üks neist kitarrismidest (tobedavõitu, aga tore sõna), mida ikka mängin kui nailonkeeltega pill kätte satub. No kasvõi näiteks pillipoes;). Päevi näinud Samick sattus mu kätte tänu kolleeg Teet Vellingule, kelle koduseinal see kuidagi kurvalt rippus. Nüüd teeb see täitsa tavaline Korea masstoodang minu peenemate meistripillide seltsis oma tänuväärset tööd. Marek Taltsilt Vellingute perre jõudnud kitarri kael oli murdunud ja üsna korralikult kokku liimitud. Pingutid olid ka õhtal, aga vahetasin (ise!, tavaliselt palun ikka meistri abi) värskete vastu. Minusugune kitarrihariduseta iseõppija asjaarmastaja ei tee instrumendi mustast minevikust numbrit, kui pill hetkel häälestub ja kõlab. Mälu järgi pakun, et sel plaadil olen teda sihtotstarbeliselt kasutanud vähemalt viies erinevas loos.  Aga nüüd lugu ise... Kunagi sai see viis Andres Noormetsalt sõnad, pealkirja ka. Aga laulnud olen teda harva, rohkem ikka lihtsalt mänginud. Instrumentaa...
Read more »

PÄRITUUL

Kujutis
Sõit kogub hoogu Mul on tegelikult päris mitu viisi selle A.Oidi hitireegli järgi tehtud - salm minoorne ja refrään võidukas-mažoorne. Sõnade autoreid on siin kokku kolm, kes oma tagasihoidlikkuses soovivad jätta saladuseks, kelle lipsust ja sokkidest ikkagi käib jutt.  Kui plaat valmis, tegin huvitava tähelepaneku - enamik selle plaadi kitarrisoolodest on mängitud akustilisega. Isegi kui tegemist on sihukese pop rock looga nagu see siin. Ja kui vokaalpartiid salvestades loo lõpupoole naeru ei suutnud pidada, jäi see ka sisse. Minu jaoks on ta varasuvine lugu, kus päike tõuseb kell 4. Siis ei pea kuuvalgel väga pikalt rattaga sõitma ;) Seegi laul on pisut isikliku alatooniga, nagu neid on käesolevale plaadile saanud meeldivalt mitu. Koos on lihtsam ja lõbusam. Nii võikski kogu aeg olla.  Meenus praegu, et Sten Teppan tavatseb oma saatekülalistele pärituult soovida! Ei ole kursis, kas minu Pärituule lugu mõnes tema saates on kõlanud, aga Maian Kärmas kirjutas küll, et "sob...
Read more »