PORTSELANIST KOERAD


"Portselanist Koerad" on üks väga oluline album minu muusikalistes tegemistes. Valmis sai see 2024 sügisel. Esimese sooloplaadi ilmumisest oli möödas 5 aastat. Oli kogunenud  lootusetust - ei tule ega tule seda järgmist, erinevatel põhjustel. Aga oli kogunenud ka ootele jäänud meloodiaid. Muhu saar lõhkus selle laulutekstidepuuduse tammi ühe ropsuga - Irena tegi oma esimesed ja kohe väga head laulusõnad ("Portselanist koerte" nimilugu). Sõnad sündisid nii, et üks öö ma nägin mingeid laulusõnu unes, meelde jäi ainult "purjed täis on kalahaisu" või midagi sellist. Irena võttis sellest kinni, aga õnneks muutus kalahais moonisaialõhnaks (muuseas, minu lemmikud, Irena eelistab kaneelisaiu). Ülejäänud sõnad tulid paari minutiga. Irena ise väidab, et see lugu räägib igatsusest. Kui sa pead lahkuvale armsamale järele vaatama, et mis torm sinu südames siis möllab. Ühesõnaga sai sellest meie esimene isiklik ja autobiograafiline lugu :)

Indrek Vapperi (punk)luulekogust leidsin kõnetava teksti "Kõrbeneitsi", mille autori lahkel loal muutsin "Tundraneitsiks". Kadri Tüür lisas minu 35 aastat tekstita kurvastanud viisile isiklikku laadi riimid ja sündis fingerstyle-kantriviis "Hoia mul käest". Kadri ja ta õde Kristiina lisasid teksti ka aaastaid tagasi instrumentaalsena salvestatud weissenborni põhjale - nii sündis maahaldjate laul "Moaljad". Esimest korda elus laulsin duetti Tõnis Mägiga, esitasin vanameister Koržetsi vägevat luulet. Kunagi varem polnud ma salvestanud 8-keelset elektri lapsteeli ega bariton weissenborni. "Jube lugu" näitab mind ilmselt vahelduseks hoopis ootamatu kandi pealt ja toona ajakohane laul "Uuskümmend" on saanud kõvasti kiita juba ainuüksi oma pealkirja eest;) Olid mõnusad presentatsioonid - kolm kammerlikku kontserti seltsis Argo Toomeli, Teet Vellingu ja Irenaga. Portselanist koerad on nüüd meilgi kodus tähtsal ja nähtaval kohal olemas. Nimilaulu pean oma loomingu üheks õnnestumaks üldse ja esitan seda ikka ja jälle. Millest see lugu räägib, püüan alati enne lahti seletada, sest koerte saladust ei teadnud ma siiani isegi. Siin ma neist rohkem ning täpsemalt ei kirjuta - tulge kontserdile, siis kuulete:)



PORTSELANIST KOERAD

KODUS KOERAD PORTSELANIST
VAATVAD VÄLJA MERELE
KUI NAD SAAKS JA KUI VAID OSKAKS
UJUKS TALLE JÄRELE
PURJE SISSE VAEVALT MAHUB
SOOJA MOONISAIA LÕHN
PILGUD PINGUL NAGU OTSAD
KÄTE VAHEL AINULT ÕHK

KODUS KOERAD PORTSELANIST
VAATVAD PIKI TÄNAVAT
KAS EHK TULEB JUBA SEE KES
PANEB SILMAD SÄRAMA
SÜDA LIBLIKANA ÕÕTSUB
HAPRA LOOTUSÕIE PEAL
IGAL ÕHTUL SÜÜTAB KÜÜNLA
MEREMEEST TA MEELES PEAB

LENNUVÕIMETUNA VAATAB
KAI PEAL, JALAS TINAST SAAPAD
KUIDAS MURETUNA RAA PEAL
ISTUB NAEREV KAJAKAS

KODUS KOERAD PORTSELANIST
SELJAD VASTU MERELE
PILK ON PILGUS, KÄSI KÄE PEAL
SUUDLUS MEREMEHELE

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

KUNINGAL ON SASIPÄINE NAINE

Kujutis
  Vahetevahel lööb sasipäine naine trummi Selle plaadi avalooga oli asi ikka päris keeruline. Ühel kevadisel päeval (ikka juba paar kevadet tagasi) tuli Irena koju kotitäie raamatutega. Ju ta oli väsinud sellest, et ma kogu aeg kurtsin kuidas viise tuleb nagu varukast aga sõnu näe, ei leia. Kotitäis raamatuid ei olnud seega "Seiklusjutte maalt ja merelt" vaid kõikvõimalikud Eesti luule antoloogiad ja Sõnarined ja mis kõik veel. Sekka paar kohalikku poeeti ka.  Sirvisime neid siis koos (kena õhtuveetmise moodus muuseas) ja leidsime ikka päris mitu vaimustavat teksti. Ja see Uku Masingu oma jäi kohe kuidagi eriliselt silma, "kõnetas" meid mõlemaid kohe ja sügavalt. Ja siis hakkas pihta - pidin oma sõnu koheselt sööma - et viise tuleb ludinal. Sellele tekstile ei tulnud. Loomulikult oli osa sellest ka suurel aukartusel vanameistri ees, sest Masingut pole keegi eriti viisistada võtnud, Jaak Johanson on seda teinud omal ajal ja Siiri Sisask ka.. Ühesõnaga suured kingad, ...
Read more »

VÄSINUD KUID ÕNNELIK

Kujutis
Aga oli ka kõrge mägi.   See on üks neist kitarrismidest (tobedavõitu, aga tore sõna), mida ikka mängin kui nailonkeeltega pill kätte satub. No kasvõi näiteks pillipoes;). Päevi näinud Samick sattus mu kätte tänu kolleeg Teet Vellingule, kelle koduseinal see kuidagi kurvalt rippus. Nüüd teeb see täitsa tavaline Korea masstoodang minu peenemate meistripillide seltsis oma tänuväärset tööd. Marek Taltsilt Vellingute perre jõudnud kitarri kael oli murdunud ja üsna korralikult kokku liimitud. Pingutid olid ka õhtal, aga vahetasin (ise!, tavaliselt palun ikka meistri abi) värskete vastu. Minusugune kitarrihariduseta iseõppija asjaarmastaja ei tee instrumendi mustast minevikust numbrit, kui pill hetkel häälestub ja kõlab. Mälu järgi pakun, et sel plaadil olen teda sihtotstarbeliselt kasutanud vähemalt viies erinevas loos.  Aga nüüd lugu ise... Kunagi sai see viis Andres Noormetsalt sõnad, pealkirja ka. Aga laulnud olen teda harva, rohkem ikka lihtsalt mänginud. Instrumentaa...
Read more »

PÄRITUUL

Kujutis
Sõit kogub hoogu Mul on tegelikult päris mitu viisi selle A.Oidi hitireegli järgi tehtud - salm minoorne ja refrään võidukas-mažoorne. Sõnade autoreid on siin kokku kolm, kes oma tagasihoidlikkuses soovivad jätta saladuseks, kelle lipsust ja sokkidest ikkagi käib jutt.  Kui plaat valmis, tegin huvitava tähelepaneku - enamik selle plaadi kitarrisoolodest on mängitud akustilisega. Isegi kui tegemist on sihukese pop rock looga nagu see siin. Ja kui vokaalpartiid salvestades loo lõpupoole naeru ei suutnud pidada, jäi see ka sisse. Minu jaoks on ta varasuvine lugu, kus päike tõuseb kell 4. Siis ei pea kuuvalgel väga pikalt rattaga sõitma ;) Seegi laul on pisut isikliku alatooniga, nagu neid on käesolevale plaadile saanud meeldivalt mitu. Koos on lihtsam ja lõbusam. Nii võikski kogu aeg olla.  Meenus praegu, et Sten Teppan tavatseb oma saatekülalistele pärituult soovida! Ei ole kursis, kas minu Pärituule lugu mõnes tema saates on kõlanud, aga Maian Kärmas kirjutas küll, et "sob...
Read more »