KERGE JA KARGE





Karge ja natuke kerge ka
 
Planeerisime kaasteelise Jaanus Nõgistoga talvetuuri, millele oli vaja nime. Nimeks sai Kerge ja karge, aga sellenimelist lugu veel ei olnud. Tuli tegema hakata.

Sõnad sündisid teel Tartusse, rohelises Ford Transitis umbes 10 minutiga. See oli meeldejääv sõit, sest tagasiteel oli Transit maast laeni penoplasti täis, mis sõidu taktis kriuksus ja krigises nii et hammastest käis läbi.

Lugu sai kena, pillid mängisin weissenbornist alustades ja mandoliiniga jätkates üksinda, Irena aitas laulda. Kõige vanem teoseke sel albumil, kuna jäi "Portselanist koerte" rongilt napilt maha. Ja pidi siis poolteist aastat ootama, sest vahepeal ilmus ju hoopis instrumentaalalbum.

Iseenesest mulle meeldib, et sellest sai plaadi viimane lugu (enne lisalugu!). Räägib ta ju talvest, millega teatavasti lõppeb aastaring, aga juba väikese lootusega uude kevadesse. Ja nagu ütleb viimane rida: kõik, mis tuleb nüüd saab järjest paremaks.

KERGE JA KARGE
(Tõnu Timm/Irena Tammik)

SU RADA RISTI
VÄIKSE LOOMA JÄLJEREAGA
KUS TEMA SIHT
ON AINULT TALLE HÄSTI TEADA

EI PEAGI TEADMA SEE
KEL ASJA SINNA POLE
JA KÜLMAD VARBAD
ANDVAD MÄRKU ET SA OLED

KERGE JA KARGE KUI PÄRAST LUMESADU ÕUEÕHK
KÕRGE JA KUMER KUI TALVEPÄEVA TAEVAKÕHT
TULED VÖI LÄHED MIS TÄHTSUST KUNIKS JAKS
ON HÄRMAS AIALIPID SINU SAMMULUGEJAKS

SUL SAMMUD TÄIS
JA TIHASED KÕIK KOKKU LOETUD
VEEL ENNE TUPPAMINEKUT
SA PIHLAPUULE TOETUD
ÜKS LÜHIKENE PÄEV
TAAS MINEVIKKU KULGES
JA KEVADEST SA AINA ROHKEM
UNISTADA JULGED

KERGE JA KARGE KUI PÄRAST LUMESADU ÕUEÕHK
KÕRGE JA KUMER KUI TALVEPÄEVA TAEVAKÕHT
OLED JA OLEN ON TÄHTIS MEIE KAKS
KÕIK MIS TULEB NÜÜD SAAB JÄRJEST PAREMAKS 

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

KUNINGAL ON SASIPÄINE NAINE

Kujutis
  Vahetevahel lööb sasipäine naine trummi Selle plaadi avalooga oli asi ikka päris keeruline. Ühel kevadisel päeval (ikka juba paar kevadet tagasi) tuli Irena koju kotitäie raamatutega. Ju ta oli väsinud sellest, et ma kogu aeg kurtsin kuidas viise tuleb nagu varukast aga sõnu näe, ei leia. Kotitäis raamatuid ei olnud seega "Seiklusjutte maalt ja merelt" vaid kõikvõimalikud Eesti luule antoloogiad ja Sõnarined ja mis kõik veel. Sekka paar kohalikku poeeti ka.  Sirvisime neid siis koos (kena õhtuveetmise moodus muuseas) ja leidsime ikka päris mitu vaimustavat teksti. Ja see Uku Masingu oma jäi kohe kuidagi eriliselt silma, "kõnetas" meid mõlemaid kohe ja sügavalt. Ja siis hakkas pihta - pidin oma sõnu koheselt sööma - et viise tuleb ludinal. Sellele tekstile ei tulnud. Loomulikult oli osa sellest ka suurel aukartusel vanameistri ees, sest Masingut pole keegi eriti viisistada võtnud, Jaak Johanson on seda teinud omal ajal ja Siiri Sisask ka.. Ühesõnaga suured kingad, ...
Read more »

VÄSINUD KUID ÕNNELIK

Kujutis
Aga oli ka kõrge mägi.   See on üks neist kitarrismidest (tobedavõitu, aga tore sõna), mida ikka mängin kui nailonkeeltega pill kätte satub. No kasvõi näiteks pillipoes;). Päevi näinud Samick sattus mu kätte tänu kolleeg Teet Vellingule, kelle koduseinal see kuidagi kurvalt rippus. Nüüd teeb see täitsa tavaline Korea masstoodang minu peenemate meistripillide seltsis oma tänuväärset tööd. Marek Taltsilt Vellingute perre jõudnud kitarri kael oli murdunud ja üsna korralikult kokku liimitud. Pingutid olid ka õhtal, aga vahetasin (ise!, tavaliselt palun ikka meistri abi) värskete vastu. Minusugune kitarrihariduseta iseõppija asjaarmastaja ei tee instrumendi mustast minevikust numbrit, kui pill hetkel häälestub ja kõlab. Mälu järgi pakun, et sel plaadil olen teda sihtotstarbeliselt kasutanud vähemalt viies erinevas loos.  Aga nüüd lugu ise... Kunagi sai see viis Andres Noormetsalt sõnad, pealkirja ka. Aga laulnud olen teda harva, rohkem ikka lihtsalt mänginud. Instrumentaa...
Read more »

PÄRITUUL

Kujutis
Sõit kogub hoogu Mul on tegelikult päris mitu viisi selle A.Oidi hitireegli järgi tehtud - salm minoorne ja refrään võidukas-mažoorne. Sõnade autoreid on siin kokku kolm, kes oma tagasihoidlikkuses soovivad jätta saladuseks, kelle lipsust ja sokkidest ikkagi käib jutt.  Kui plaat valmis, tegin huvitava tähelepaneku - enamik selle plaadi kitarrisoolodest on mängitud akustilisega. Isegi kui tegemist on sihukese pop rock looga nagu see siin. Ja kui vokaalpartiid salvestades loo lõpupoole naeru ei suutnud pidada, jäi see ka sisse. Minu jaoks on ta varasuvine lugu, kus päike tõuseb kell 4. Siis ei pea kuuvalgel väga pikalt rattaga sõitma ;) Seegi laul on pisut isikliku alatooniga, nagu neid on käesolevale plaadile saanud meeldivalt mitu. Koos on lihtsam ja lõbusam. Nii võikski kogu aeg olla.  Meenus praegu, et Sten Teppan tavatseb oma saatekülalistele pärituult soovida! Ei ole kursis, kas minu Pärituule lugu mõnes tema saates on kõlanud, aga Maian Kärmas kirjutas küll, et "sob...
Read more »