MURETU SUVI

Täiesti muretu suvi


 Lugu sarjast "viis enne, sõnad pärast". Enamus "poeetidele" on see stsenaarium üldsegi mitte meelepärane, kus tuleb viisi sisse sõnu silbitama hakata, ja neid ka veel lõpuks riimi ajama nii, et sellest lõpuks miskit toredat välja tuleb. Mul üks selline sõnadekirjutaja nüüd lõpuks on, aga temast hiljem ;)

Siin aitas mind jälle Irena hädast välja. Esimene salm oli kohe olemas, ja refrään ka, sest ta tahtis kirjutada laulu muretust elust ja headest ennetest ja ülelüldse sellest , et "tegelikult on elu mõnus ja lihtne".

Irenale üldse ei meeldi kirjutada kurbi, lohisevaid pisaraid kiskuvaid sõnu, mis räägivad õnnetust armastusest ja ebatervetest inimestevahelistest suhetest. Need ei pidavat temaga resoneeruma :)

Selles loos ma natukene aitasin sõnade osas kaasa, paari reaga, sest ma olin suutnud kirjutada loo, kus taaskord on metsikult tekstiosa. Meil tekkis ka pisuke vaidlus, näiteks olin ma alguses vägagi sõna "trümoo" vastu.  

Põhimõtteliselt keeldusin seegi kord tavalist akustilist kasutamast, otsustades hoopis nailonkeelse-, elektri(slaid)kitarri ja mandoliini kasuks.  Sai muhedam küll.





Loomekombinaadi muretu suvi, eemalt paistab "poolsaare moodi saar".
MURETU SUVI


(Tõnu Timm/Irena Tammik)


MU UNENÄOS EI OLE LOTONUMBREID
EGA ÕIGEID VASTUSEID
END LAHTI KERIB MAAILM NALJAKAS
JA ÜLLATUSI TÄIS
KUI HOMMIK KÄES KÕIK LÄHEB TÄPIPEALT
JA SAMAMOODI EDASI
MA AVASILMI PÄEVA SUKELDUN
MIS JUHTUB EKS SIIS NÄIS

KAS MUST VÕI KOLLANE ON KASS KES JOOKSEB
RISTI ÜLE PUIESTEE
TRÜMOO LÄKS KATKI VÕI SIIS HULLUMOODI
NINA SÜGELEB

MU AIAS SIRELEIL ON ÕIELEHTI IKKA VIIS
MU SILMAPIIRI VARJAB AINULT PEGASUSE TIIB
EI LOE MA MITU KORDA KUKUB KÄGU
MAJA TAGA KUUSIKUS
JA POLE MINGIT VAHET KUMBA PIDI
MAHA KUKUB MÜNT
KUI SÄRK SAI PAHUPIDI SELGA
JUHTUB JU HAJAMEELSEL MUUSIKUL
MUL PÄIKE SÜDAMES KA SIIS KUI
TAEVAS TÄITSA MUST JA SÜNK

MU AIAS SIRELEIL ON ÕIELEHTI IKKA VIIS
MU SILMAPIIRI VARJAB AINULT PEGASUSE TIIB
MU UNENÄOS EI OLE LOTONUMBREID
EGA ÕIGEID VASTUSEID
END LAHTI KERIB MAAILM NALJAKAS
JA ÜLLATUSI TÄIS
ON HOMMIK KÄES KÕIK LÄHEB TÄPIPEALT
JA SAMAMOODI EDASI
MA AVASILMI PÄEVA SUKELDUN
MIS JUHTUB EKS SIIS NÄIS

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

KUNINGAL ON SASIPÄINE NAINE

Kujutis
  Vahetevahel lööb sasipäine naine trummi Selle plaadi avalooga oli asi ikka päris keeruline. Ühel kevadisel päeval (ikka juba paar kevadet tagasi) tuli Irena koju kotitäie raamatutega. Ju ta oli väsinud sellest, et ma kogu aeg kurtsin kuidas viise tuleb nagu varukast aga sõnu näe, ei leia. Kotitäis raamatuid ei olnud seega "Seiklusjutte maalt ja merelt" vaid kõikvõimalikud Eesti luule antoloogiad ja Sõnarined ja mis kõik veel. Sekka paar kohalikku poeeti ka.  Sirvisime neid siis koos (kena õhtuveetmise moodus muuseas) ja leidsime ikka päris mitu vaimustavat teksti. Ja see Uku Masingu oma jäi kohe kuidagi eriliselt silma, "kõnetas" meid mõlemaid kohe ja sügavalt. Ja siis hakkas pihta - pidin oma sõnu koheselt sööma - et viise tuleb ludinal. Sellele tekstile ei tulnud. Loomulikult oli osa sellest ka suurel aukartusel vanameistri ees, sest Masingut pole keegi eriti viisistada võtnud, Jaak Johanson on seda teinud omal ajal ja Siiri Sisask ka.. Ühesõnaga suured kingad, ...
Read more »

VÄSINUD KUID ÕNNELIK

Kujutis
Aga oli ka kõrge mägi.   See on üks neist kitarrismidest (tobedavõitu, aga tore sõna), mida ikka mängin kui nailonkeeltega pill kätte satub. No kasvõi näiteks pillipoes;). Päevi näinud Samick sattus mu kätte tänu kolleeg Teet Vellingule, kelle koduseinal see kuidagi kurvalt rippus. Nüüd teeb see täitsa tavaline Korea masstoodang minu peenemate meistripillide seltsis oma tänuväärset tööd. Marek Taltsilt Vellingute perre jõudnud kitarri kael oli murdunud ja üsna korralikult kokku liimitud. Pingutid olid ka õhtal, aga vahetasin (ise!, tavaliselt palun ikka meistri abi) värskete vastu. Minusugune kitarrihariduseta iseõppija asjaarmastaja ei tee instrumendi mustast minevikust numbrit, kui pill hetkel häälestub ja kõlab. Mälu järgi pakun, et sel plaadil olen teda sihtotstarbeliselt kasutanud vähemalt viies erinevas loos.  Aga nüüd lugu ise... Kunagi sai see viis Andres Noormetsalt sõnad, pealkirja ka. Aga laulnud olen teda harva, rohkem ikka lihtsalt mänginud. Instrumentaa...
Read more »

PÄRITUUL

Kujutis
Sõit kogub hoogu Mul on tegelikult päris mitu viisi selle A.Oidi hitireegli järgi tehtud - salm minoorne ja refrään võidukas-mažoorne. Sõnade autoreid on siin kokku kolm, kes oma tagasihoidlikkuses soovivad jätta saladuseks, kelle lipsust ja sokkidest ikkagi käib jutt.  Kui plaat valmis, tegin huvitava tähelepaneku - enamik selle plaadi kitarrisoolodest on mängitud akustilisega. Isegi kui tegemist on sihukese pop rock looga nagu see siin. Ja kui vokaalpartiid salvestades loo lõpupoole naeru ei suutnud pidada, jäi see ka sisse. Minu jaoks on ta varasuvine lugu, kus päike tõuseb kell 4. Siis ei pea kuuvalgel väga pikalt rattaga sõitma ;) Seegi laul on pisut isikliku alatooniga, nagu neid on käesolevale plaadile saanud meeldivalt mitu. Koos on lihtsam ja lõbusam. Nii võikski kogu aeg olla.  Meenus praegu, et Sten Teppan tavatseb oma saatekülalistele pärituult soovida! Ei ole kursis, kas minu Pärituule lugu mõnes tema saates on kõlanud, aga Maian Kärmas kirjutas küll, et "sob...
Read more »