PÕLEMINE
| Oksad ja raod |
See on vist albumi kõige vaiksem ja tundlikum lugu. Nagu mul kombeks - enne viis, siis sõnad. Siin tuli appi inBoil, kelle jutustusoskus laulutekstide läbi on legendaarne. Mulle niisugune sisekaemuslik mõtisklus väga sobis, praeguses eluetapis ja keskkonnas on selleks ruumi, vaikust ja rahu. Mulle tundub, et allikavulisev ja lõkkepragisev meeleolu tuleb sellest loost läbi nii viisi kui ka sõnade abil.
Muhumaa vaikuses kitarri saatel mõtiskledes (see ei ole sama, mis "kitarri saatel muretsemine", mida tavatses teha Riho Sibul ja mida jätkab Jaak Tuksam;) tundsin, et meloodiline maastik ja sõnum pole kaugel sellest, mis meid siin igapäevaselt ümbritseb.
Mulle meeldib "Põlemist" laval esitada. Küllap veidra refrääni harmoonia, aga ka "filmi jooksma paneva" InBoili teksti tõttu.
LONKINUD TOLMUSEID TEID KOGU PÄEV
PORIS JA VIHMAS JA PÄIKESE KÄES
KOHA MA LEIAN, OLEKS MIS PUHKAMIST VÄÄRT
TAMMED JA MÄNNID, ÜKS KUNINGLIK SAAR
LASKUVA ÖÖ TUME TIIB ÜLE MAA
SAMBLASES KITSAS ORUS ON ALLIKAL PAIK
TULE TEEN ÜLES, ON RAHULIK MEEL
VESI NII KÜLM MÕTTED VIRGEMAKS TEEB
LEIVAKOTT KÕHN EI PRAEGU KURVASTA MIND
SIIS TULE KÕRVALE VALMIS MA LAON
KUIVANUD LEHED JA KÄBID JA RAOD
LÕKKELE ROAKS, MIS PAKUN TÄNASEL ÖÖL
TÄNA ÄRA PÕLEVAD KÕIK MU VALED TEOD
SUITSUGA KOOS TÕUSEVAD TAEVA ALLA NEED
Kommentaarid
Postita kommentaar