SIIN JA PRAEGU

Vana Vigurvänt

 


Käesoleva albumi lugudest oli just see kõige aeganõudvam ja osutas teistest rohkem vastupanu, enne kui valmis sai. "Vastupanu osutamise" termin tuli minu sõnavarra Argo Toomelilt, kes tõdes ühel hommikul, et minu basskitarri on liiga kerge mängida - talle meeldivad rohkem niisugused, mis ikka vastupanu osutavad;)

Algas kõik nii, et umbes 10 aastat tagasi leidsin ma Villu Facebooki seinalt ühe vägeva ja viguriga teksti. 
Küsisin autorilt luba ja pistsin sõnad sahtlisse õiget aega (loe: viisi) ootama. Siis see jõudis kätte, tegin weissenborn kitarril kiiksuga rütmikäigu, millest kujuneski loo selgroog. Muuseas, tähelepanelik kuulaja võib oma üllatuseks märgata, et selles loos teisi kitarre polegi.
Bassi mängis Argo Toomel, ta ikka pusis talle mitteomaselt päris pikalt, kuni lõpuks rahule jäi. Mina olin juba ammu rahul :D

Trummipartiiga tegeles õige mitu trummarit (vabandan teiste ees kui nüüd vahele jäin;). Väljavalituks osutus seekord Ilja Šarapov, kes loo olemuse kõige paremini ära tabas. 

Soolomeloodia oli mul välja mõeldud, aga kes või mis seda küll esitada võiks? Järjest enam hakkas tunduma, et sinna sobiks flööt. Ma flöödimängijaid isiklikult eriti ei tea, aga õnneks tunnen ühte parimatest - Peeter Malkovit. Tema on nüüd selline laiahaardeline mees, kes on musitseerinud nii ERSOS kui ka "Propelleris". Kutsusin ta oma kodustuudiosse ja tema kohe tuli. Täpselt nagu Lauri Saatpalu, kes ka ei pidanud paljuks vaid üheks looks kohale sõita. 

Kui plaadi "vale pidi" peale panete (B pool ülespidi), hakkab just see laul esimesena mürtsuma. Kukkus välja minu arvates üks heas mõttes hull progelugu. Küllap seegi kõlanuks Saatpalu esituses ägedalt, aga ma ei raatsinud...



SIIN JA PRAEGU
(Tõnu Timm/Villu Kangur)

GLOOBUS PANDI PÕLEMA
JA SUITSEB SIIAMAANI

POSTAMENT SEE PRAKSATAB
JA KÕIKSUS KISUB KIIVA
HORISONT SEE OOTAMATULT
LANGEB ALLA SAALI
RAMP VA RAMP
END AJAB AGA VAIKSELT VERTIKAALI

WILLIAM VANA VIGURVÄNT
MIKS SA EI VISKA LIIVA
TULD EI TAHA TÕRJUDA

SEE OLEKS ILMAAEGU
SEST KÄIB SUUR TRAGÖÖDIA
MIL NIMEKS SIIN JA PRAEGU
TEATER LÕPEB ALLES SIIS
KUI KUKUD KULUAARI

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

KUNINGAL ON SASIPÄINE NAINE

Kujutis
  Vahetevahel lööb sasipäine naine trummi Selle plaadi avalooga oli asi ikka päris keeruline. Ühel kevadisel päeval (ikka juba paar kevadet tagasi) tuli Irena koju kotitäie raamatutega. Ju ta oli väsinud sellest, et ma kogu aeg kurtsin kuidas viise tuleb nagu varukast aga sõnu näe, ei leia. Kotitäis raamatuid ei olnud seega "Seiklusjutte maalt ja merelt" vaid kõikvõimalikud Eesti luule antoloogiad ja Sõnarined ja mis kõik veel. Sekka paar kohalikku poeeti ka.  Sirvisime neid siis koos (kena õhtuveetmise moodus muuseas) ja leidsime ikka päris mitu vaimustavat teksti. Ja see Uku Masingu oma jäi kohe kuidagi eriliselt silma, "kõnetas" meid mõlemaid kohe ja sügavalt. Ja siis hakkas pihta - pidin oma sõnu koheselt sööma - et viise tuleb ludinal. Sellele tekstile ei tulnud. Loomulikult oli osa sellest ka suurel aukartusel vanameistri ees, sest Masingut pole keegi eriti viisistada võtnud, Jaak Johanson on seda teinud omal ajal ja Siiri Sisask ka.. Ühesõnaga suured kingad, ...
Read more »

VÄSINUD KUID ÕNNELIK

Kujutis
Aga oli ka kõrge mägi.   See on üks neist kitarrismidest (tobedavõitu, aga tore sõna), mida ikka mängin kui nailonkeeltega pill kätte satub. No kasvõi näiteks pillipoes;). Päevi näinud Samick sattus mu kätte tänu kolleeg Teet Vellingule, kelle koduseinal see kuidagi kurvalt rippus. Nüüd teeb see täitsa tavaline Korea masstoodang minu peenemate meistripillide seltsis oma tänuväärset tööd. Marek Taltsilt Vellingute perre jõudnud kitarri kael oli murdunud ja üsna korralikult kokku liimitud. Pingutid olid ka õhtal, aga vahetasin (ise!, tavaliselt palun ikka meistri abi) värskete vastu. Minusugune kitarrihariduseta iseõppija asjaarmastaja ei tee instrumendi mustast minevikust numbrit, kui pill hetkel häälestub ja kõlab. Mälu järgi pakun, et sel plaadil olen teda sihtotstarbeliselt kasutanud vähemalt viies erinevas loos.  Aga nüüd lugu ise... Kunagi sai see viis Andres Noormetsalt sõnad, pealkirja ka. Aga laulnud olen teda harva, rohkem ikka lihtsalt mänginud. Instrumentaa...
Read more »

PÄRITUUL

Kujutis
Sõit kogub hoogu Mul on tegelikult päris mitu viisi selle A.Oidi hitireegli järgi tehtud - salm minoorne ja refrään võidukas-mažoorne. Sõnade autoreid on siin kokku kolm, kes oma tagasihoidlikkuses soovivad jätta saladuseks, kelle lipsust ja sokkidest ikkagi käib jutt.  Kui plaat valmis, tegin huvitava tähelepaneku - enamik selle plaadi kitarrisoolodest on mängitud akustilisega. Isegi kui tegemist on sihukese pop rock looga nagu see siin. Ja kui vokaalpartiid salvestades loo lõpupoole naeru ei suutnud pidada, jäi see ka sisse. Minu jaoks on ta varasuvine lugu, kus päike tõuseb kell 4. Siis ei pea kuuvalgel väga pikalt rattaga sõitma ;) Seegi laul on pisut isikliku alatooniga, nagu neid on käesolevale plaadile saanud meeldivalt mitu. Koos on lihtsam ja lõbusam. Nii võikski kogu aeg olla.  Meenus praegu, et Sten Teppan tavatseb oma saatekülalistele pärituult soovida! Ei ole kursis, kas minu Pärituule lugu mõnes tema saates on kõlanud, aga Maian Kärmas kirjutas küll, et "sob...
Read more »